Monday, September 29

So this is what it feels like?


Suhteliselt randoomne post. Sellest suhtes, et tahaks mingi hullu teooria maha panna, aga tegelt eriti tihket teemat ma arvan praegu ei tuleks.
Lühidalt, istun kodus, vaatan majakaaslastega - George, Halina, Amelia ja Rosie - Pan's labyrinthi, mis on lihtsalt mingi elu elu f*d up, aga hea film siiski. Varsti söön nuudleid, enne vaatasin Weeds'i, üritan ikka praegusesse hetke jõuda, season 2'ga olen kohe ühel pool. Filmina ootab Eternal Sunshine of the Spotless Mind, mis on põhimõtteliselt täpselt see, mida me üritame aasta esimese productioniga korda saata umbes. 10 inimeseline cast ja mina olen üks neist, jeejee (Maria Listra, P.A., physical artist haha). Ilm on siin hea ja chill, saab pikendatud suve pidada. Ostsin endale pika horisontaalvaates postri, mingisugune Tai rannavaade. Küünal põleb ja see rand näeb välja TÄPSELT nagu reaalne, hullult rahul olen sellega. Enda pildid asjad on veel üles panemata. Homme peaks üks hetk koristama ka ja nii. Ning asjad riidepuudega ikka kappi panema ja see teema. Aken vahetati mul kah ära, et oleks ikka parem, hoiab rohkem sooja ja nii, aga tänu sellele on suht palju ehitusjura veel siin, nii et koristushoog peaks ja võiks varsti külla tulla küll.
Istusime, ajasime ila suust välja natukene aega viiekesi ja siis kui kõik nüüd minutike tagasi otsustasid magama minna, tegi George kõigile kalli. Eriti armas, või nagu klishee armas, aga siiski armas ja just sellepärast, et ma olen siin nii nii natukene olnud alles. Aga hästi hea on see, et ma kuidagi tunnen, et sobin siia küll.

Söön kummikomme ja nuudleid ja tunnen lihasvalu. Põhjuseid on nii mitmeid, näiteks see et minu maja asub vertikaalse mäkketõusu tipus või see et kool asub Egham HILLI otsas (vihjeks see et jah, see tähendab et peab mäest üles minema) või see et kogu campus üleüldse pole just väga tasandikuline või see et tants käib koguaeg või siis see et lihtsalt jauramine jalutamine käib kogu aeg sest kõike on vaja kogu aeg ajada ja campus on suur. Väsimus on ka natukene suur, aga see ei ole selline halb väsimus, vaid pigem selline, et oled midagi head ja suurt teinud, nagu mingisugune saavutus, mis on tehtud ja olemas ja linnuke kirjas ja nüüd on nii nii nii kurnatud olla aga see on hea, sest see on tehtud ja hästi seal juures. Küll mul on nüüd aega magada küll.
Mu riidepuud on helelillad ja mu tekk ja padjad on valged, tumesiniste heleroheliste ja kollaste triipudega.
(ühe eghami rändom poe woodoovärgi kohaselt on Kalade põhimoto 'I believe')

Minu 3 aasta moto (või vähemalt selle aasta moto raudselt!) on Try something new today. siiamaani on väga hästi läind. Huvitav vähemalt!

Ma tunnen kuskilt toidulõhna ja ei suuda enam olla, ehk siis nüüd on raudselt nuudliaeg ja siis on filmiaeg ja siis ma magan ja siis ma ärkan üles, peale mida ma saan Abbyga kokku põhilises draamakate pubis the monkeys forehead e. the monkeys peale midagi ma lähen kella 2ks loengusse peale mida mul on 5st nii 9ni proov peale mida ma tulen koju ja koristan ja söön ja olen niisama. mmm.

Selles suhtes, et igav ei hakka.
eriti siis kui meie productioni seks-stseeni soundtracki sõnad on i want to f*ck you like an animal M.

Saturday, September 27

FRESHERS FLU


Ehk siis rediscover part 2.
Kodus olen, minu aadress on nüüd 8, Greenways, Milt Hill, Egham, Surrey. Postiindeks veel peas ei ole. Istun siis, ja vaatan telekast mingit suhteliselt sisustühist saadet jõehobude kohta.

Iva on selles, et ma igatsen. Ma ei saa sinna midagi teha - elu on ju ilus praegu niii nii niiiiii niiiii väga on elu ilus kohe, aga ma igatsen. Ma tean, et tjah, ma tean ühesõnagaf. hea oli, on hea, ja nüüd kui on internett on luba ju valla, mõtelel ja kõigel muul ka. See on hea aga haah.