are you actually serious? ehk siis oooo, kuidas mulle meeldivad 4kuused vahepausid minu armsas blogis.
suve jätame vahele. kes teab, see teab. laulupidu oli hea. nägime empsiga eriti eriti funky'd välja, ja kriss ja karl ja kadri olid ka. siis oli Abingdon, mis oli yet another milestone, eriti eriti hästi läks ja väga positiivne suundade mõttes ja nii. 2008 oli ka hea, aga see aasta oli kuidagi muhedam :) rohkem chit-chat ja sürrrrrrr funtimes'e. mmm, ja Käsmu, mis oli 13juuni. mina ja cjamm olime vettinud ja külmunud ja väljas oli konkreetne TORM ja tuulispask ja kontsert oli a-ma-zing. märjad koerad ja enne lava ürdiliköör. why not, if u can. augustis oli laager nagu alati. tüdrukud on kiiresti suureks saanud, ja endal on imelik mõelda milline mina olin kui ma nende vanune olin. worlds apart. aga eks samas erinevad asjad tingivad eksole. mis augustis veel juhtus? paar laulmist ja rahade tagaajamine, muud väga midagi. juulis ilmus A jälle välja, nagu välk ja pauk. ja nii ta läks. huvitav üleminek ühelt teisele, 0st 100ni. naljakas et mina olen nüüd ''that girl'' kes pingutas ja ei lasknud asjal minna ja siis lõpuks kõik läkski nii nagu tahetud. aga palju palju palju kammimist selle jaoks. nagu filmides. naljakas, kui ongi reaalselt selline stsenaarium et elu ja film on üks ja sama ja ei saa enam väga aru mis mida kopeerib.
nüüd on siis 2nd year life. septembris tulin tagasi, rändasin ringi natukene: egham - wakefield - warrington - shrewsbury - egham - essex - egham. Alexit oli eriti eriti eriti hea näha sest tal ei olnud mitte õrna aimugi mitte millestki mis terve suvi ja tegelikult juba enne suve toimunud oli. 3 nii nii head päeva ja catchup ja nagu vanasti ühesõnaga. siis ülejäänud september möödus rohitsedes meie sissesõiduteed ja siis niisama sisse seades ja Abbyga olles ja nii edasi. majas on hea, Welcome to the Embassy ühesõnaga sest kõik on nii välismaalased. praegu on muidugi see effekt et kõigil on nii kiire et väga kodus üksteisega kokku ei põrka just kogu aeg. ja otseloomulikult suur osa minu ajast ja kõigest läheb koos A'ga. mis on hea. aga mõnikord mitte nii hea minu sõpradele, eriti Abbyle, aga noh, meie endi elud eksole. it's all about the balance.
1.dets on kursuse praktika. kui see saab läbi ongi kõik ja kojutulek. ja siis on pakkimine ja kolimine ja proovid ja harjutamine ja sõnade pähe õppimine ja tuur ja GOOD SEASON ja lumi ja lumememm ja uisutamine ja NEMAD ja Anti sõdurmees ja perek. Noor ja üleüldse, Eesti noh. Tallinn. kodu. njaa
praegu on tee ja viinamarjad ja Grazia magazine ja kastanjettidega Abby ja Dan ja A + xbox 360 + Call of Duty, Modern Warfare ja tekk ja pusa. hea on. majas on soe ja vaikne (alates sellest momendist kui ma xboxi kõlarid vaiksemaks keerasin). rahulik on. natukene rahutu vahepeal. aga muidu on stabiilne ja rahulik ja Hea. see semester on läinud nii kiiresti ja tihedalt et laulmine on järgmise semestri teema. ja siis 110% kindlalt sest seda on vaja sest sisseastumiskatsed on dets 2010. sisseastumiskatsed ja sissesaamine (!). GSMD. done. boom. ja nii lihtne ongi. if the universe is on your side teisisõnu
naljakas on see ka et A'ga on SEE. mitte kogu aeg sest kogu aeg ei saa SEE olla, mõte kaoks ära. aga on. vahepeal. ja siis on hea. hirmus natukene, aga hea.
ma ei tea kuhu meie klaver läheb. see on ka hirmus, aga see on lihtsalt hirmus, hea ei ole. minu klaver. minu kodu
nii. palju. asju. raudteetripp kuni kella 8ne guašši sessioon veiniga ja murtud südamed ja uued asjad ja äraminekud ja tagasitulekud ja avastused ja kaotused ja tapa maha kui diip eksole, aga fact remains, nii et diip või mitte, pole minu mure
aga kõik läheb edasi. ja igast asjast tuleb midagi head. pealegi, appartment shopping on suhteliselt amüsantne ajaviide, nii et väga probleemi ei ole.
muidu on standard. age of reconciliation, ma arvan. see ei ole standard. üldse kohe. see on midagi uut ja head, väga head. oleks ka aeg. mulle ja kõikidele kes asjasse seotud. mul on siiralt selline tunne et kui nüüd need otsused ja asjad on ära tehtud siis on natukene age of reconciliation ja peale seda tuleb pikk pikk age of peace. hoo-f*cking-rah, AUSALT.
balance.
epilogue:
12dets on kojulend, õhtu enne seda on A ühe sõbra sünnipäev sohos, kuhu ma kavatsen minna, sest ma tahan endale uut kleiti osta ja see sünkar annab mulle 100% sobiva vabanduse, miks mul uut kleiti vaja oleks. homme PEAN veetma (ja seega veedan) aega raamatukogus. jõuluvaheaja essee. mmmmmmm. kokkuvõttes, whatever happens, happens. mitte just mingi teatud ettemääratud põhjusega aga siiski, mis on olnud, on olnud ja nüüd on vaja tegeleda edasiminemisega. Life is good, mu armsad. La bella vita.
ja ikkagi,
Devil does not play fair, my dears.
M.
