hoihoi, vahepeal oli sünnipäev. toas on õhk lillelõhnast paks, mis on nii hea - kodu moodi. kaarte on üle kahe. need, kes loevad, pidasid meeles.
vahepeal sai laulda - kõik oli nii nagu olema pidi, alati saab paremini, aga saan üle sellest.
kevad on. õhk on nii pehme ja nii hea, et ei pea ennast enam riidesse laduma kiht kihi haaval. see et kevad on järsku tekitab veel rohkem selle tunde, et aega ei ole kunagi piisavalt. või siis teine tunne on see, et aega on kõige jaoks maailmapalju ja chill on konstantne. mõnus pendeldamine, aga võibolla ongi hea et vahepeal need kaks asja kokku ei saa, oleks ehk igav.
saatsin ema isa ära täna, olid nädalavahetusel siin, mis on alati meeldiv kui esivanemaid liiga tihti just ei näe. ning tammo ja andres olid brentwoodis, koos Eestimaa saadetisega (jahjahjah noh).
29.02 oli elupikk londonitiir, jalgsi, otseloomulikult. 6 topsi cappucinot oli kah. ja palju mõtteid ja mõtisklusi, väga tihke sisemonoloog käis ühesõnaga. vahepeal oli küll selline tunne et ma ei jõua mitte millelgagi mitte kuhugi (mõtetega mitte suvalises suunas londonis lonkimisega), aga lõpuks jõuds
in. kuidagi settis kõik ära ja naljakalt hea oli olla. kõndisin tagasi ühikasse kui ma lõpuks oma peatuses tagasi olin ja laulsin kõva häälega (inimtühjal) tänaval. the marvel of living in London. tositosijees.
Atonement võtab aga aina kurvemaid tiire peale nii et ma loen seda natukene natukese haaval, et oma mingit privaatidülli ei rikuks, siis oleks kahju küll. Starter ja Anneke, Kohuke ja Postimees = HAWHAWHAW
unetunde pole tükk aega tundnud korralikult, oleks aeg, liiga palju laulmist tuleb ning peale selle on unenäod mõnusad, eriti siis kui privaatidüll veel alles on
olemise olematu raskus
M.
vahepeal sai laulda - kõik oli nii nagu olema pidi, alati saab paremini, aga saan üle sellest.
kevad on. õhk on nii pehme ja nii hea, et ei pea ennast enam riidesse laduma kiht kihi haaval. see et kevad on järsku tekitab veel rohkem selle tunde, et aega ei ole kunagi piisavalt. või siis teine tunne on see, et aega on kõige jaoks maailmapalju ja chill on konstantne. mõnus pendeldamine, aga võibolla ongi hea et vahepeal need kaks asja kokku ei saa, oleks ehk igav.
saatsin ema isa ära täna, olid nädalavahetusel siin, mis on alati meeldiv kui esivanemaid liiga tihti just ei näe. ning tammo ja andres olid brentwoodis, koos Eestimaa saadetisega (jahjahjah noh).
29.02 oli elupikk londonitiir, jalgsi, otseloomulikult. 6 topsi cappucinot oli kah. ja palju mõtteid ja mõtisklusi, väga tihke sisemonoloog käis ühesõnaga. vahepeal oli küll selline tunne et ma ei jõua mitte millelgagi mitte kuhugi (mõtetega mitte suvalises suunas londonis lonkimisega), aga lõpuks jõuds
in. kuidagi settis kõik ära ja naljakalt hea oli olla. kõndisin tagasi ühikasse kui ma lõpuks oma peatuses tagasi olin ja laulsin kõva häälega (inimtühjal) tänaval. the marvel of living in London. tositosijees.Atonement võtab aga aina kurvemaid tiire peale nii et ma loen seda natukene natukese haaval, et oma mingit privaatidülli ei rikuks, siis oleks kahju küll. Starter ja Anneke, Kohuke ja Postimees = HAWHAWHAW
unetunde pole tükk aega tundnud korralikult, oleks aeg, liiga palju laulmist tuleb ning peale selle on unenäod mõnusad, eriti siis kui privaatidüll veel alles on
olemise olematu raskus
M.
No comments:
Post a Comment