bewitched, bothered and bewildered

päris pikalt on läinud. emm, proovid, veel mõni proov, siis mingi kontsert. ja nüüd on olnud mitte midagit. vahepeal olen otseloomulikult näinud oma armsaid ja siis näinud neid veel ja palju naernud.

just avastasin umbes täna, et 3 nädala jooksul ei ole ma korralikult suutnud oma inimesi ülllddddse ära vaadata. ainult mõned, mõned eriti eriti üksikud. ja sellepärast on hullult piinlik ja samapalju ka kahju. aga noh, that's me eks. ja laiskuse-uss on vähemalt anakonda.

mõni film on ära vaadatud vahepeal. nagu history boys näiteks. kodune elamus aga mis siis. laivis olen kah näinud, ja kõik ja puha ja elus teater on ka otseloomulikult üks minu põhi teema, aga siiski, The History Boys film on kah eriti eriti hea. Eks selle meeldimiskontekst oli mul ette juba ülivägatugevalt olemas aga sellegipoolest. Naljakas oli seda vaadata. Igasuguste põhjuste pärast. Iiiigasuguste..

Selle filmiga tuli ka selline tunne, et vaatamata sellele, et kõik need noormehed seal Oxfordi minna tahavad hirmsasti ja muidu tublid on ja õpivad nii, et silmist pimedad, peaks mina hoopis asju rahulikumalt võtma. Ma ei tea, kust mul selline loogika välja ujus, aga kuidagi on loogiline. Midagi nende suhtumises või ma ei tea milles, andis sellise kinnituse, et kui kuidagi ei saa, siis kuidagi saab ikka. Ehk siis stiilis uks-läheb-kinni-aken-tuleb-lahti loogika. Ega mul vist muud ei jää üle loota, sest kui see loogika ei toimi, siis on kukel omadega. Totaalselt. Täielikult. (Ja seda ütlen ma asjade olukorda/seisu üledramatiseerimata, ausalt)

Nädala (või noh kuu) (või pigem koguaja) põhi-iroonia on see, et vingun, et ei ole seda, ei ole teist, ja üleüldse on mõttetu ja igav, aga tegelikult ma kuidagi natukene enamvähem mingi kohaga tean, et niipalju on teha, et seda on ülepea ja lakke kinni ja kuuni ja tagasi umbes. Pfffffffffff

2 päeva olen otsinud taga midagi oma rahutule hingele ning ma leidsin selle (hui leidsingi) shoppamise vormis. Poogen et hingerahu jäi tulemata, uued asjad ei jäänud tulemata, mis on kah hea, pool võitu eksole. ... ja täiesti läks meelest ära, miks ma seda kirjutasin. midaiganes.

Esmaspäeval on siis tagasiminek. maailmakõigesuurem HUUURRRRAA umbes ja maailmakõigesuurem NOFAKKKKKNOHHH kah. whynot.

olgu mis on, aga homme hüppan sinna (>>) sisse ja mõtlen korraks, et elu ongi ilus ja eksamimaterjalid kordavad iseennast ära ja mina ei saa vigiseda umbes kõikide inimeste käest ja üldse. laulaks koguaeg ja mõtleks ilusaid mõtteid. koguaeg.

täna oli hea. päris mitu korda oli täna hea ja eile oli ka. see on põhiline.

ja õunamahl on põhiline.

ja ilusad mõtted.

ja see, et kõik läheb üle.

ja see, et uks-kinni-aken-lahti noh.

M.