njanjanja.
imelik on olla eemal kui aus olla. sest ma olen sealsega nii ära harjunud. ja see et ma olen täiesti haige ja siruli maas ei aita nagu millelegi kaasa.
naljakas on see, et mõnikord me näeme inimesi nii valesti, nii vales valguses kuidagi. et nagu ainult nende teiste sõprade kaudu me nagu saame aru et EIIIIIIIII ole ikka nii nagu meie arvasime. aga samas, eks everycoin has 2 sides põhimõtteliselt. kahe otsaga asjad on kõik asjad üldse.
ja nagu, mu jutt meenutab ausalt nagu mingit palavikulist sonimist põhimõtteliselt. a nagu. homme peaks abby'le mingi jõuluasja saatma. ma ei viitsi homme enam kodus passida. aitab küll. ja nagu, ma ei saa sellest ka aru et kas ma justnimelt valin inimesi, just vastassoost inimesi selle järgi, et nagu, keda ma ei saa, või kes on lihtsalt mittesobivad. et järsku ma ei tahagi neid, ma lihtsalt tahan seda, et ma neid ei saa. kusjuures, see on nagu nii nii plausible, et ma ise ka imestan. suht hirmus. aga plausible.
tere, mina olen hübriid. põhimõtteliselt. vähemalt meie critical theories'i ühe õpetaja sõnade kohaselt. mul on 2 esseed vaja kirjutada. due 12 jaanuar. aega nagu on aga tegelt ei ole ka ju. materjale on vaja otsida jne. a noh, küll ma nad varsti ära teen, enne võiks terveks saada. üks on contemporary theatre making'u praktika kohta ja teine on critical theories'i heietamine marxi üle. tihe.
v nagu. jumala haige, et kogu aeg on nagu midagi vaja, või midagi puudu. et nagu, miks ja kuidas ei võiks natukene rohkem olla rahul sellega mis on nüüd ja praegu? ma arvan et nagu pool maailma murrab selle üle pead. aga tegelt ka. miks ei saaks. eks saaks ikka. aga miks me siis ei tee? või more specifically, miks ma ei tee?
homme saadan abbyle midagi jõulude puhul. mingi kaardi. tglt peaks täna õhtul selle valmis tegema. suht gutted et mul ei ole fotoprinterit kodus. a noh, saan teiste vahenditega hakkama. rääkisin ali'ga (<<) just. ma igatsen teda. mitte hästi palju. aga siiski. ja üleüldse.
our crew.
our beautiful lives.
muidu oleks ikka ja konstantselt chill eks, aga lihtsalt kuna ma praegu ei saa tallinnas aktiivne olla, siis jookseb kokku. ma ei ole isegi jõuluturgu näinud. ja ma olen juba 5 päeva kodus. muud ei midagi. sest tegelikult on ikka, our beautiful lives.
ja ma ei taha teada kuidas asjad töötavad, mind pigem huvitab see et kuidas neid tehakse, näiteks lambipirne.
ning uuuh,aaah, so so much potential.
26 on laulmine, seda ootan, alati, kevadel ja talvel ja üleüldse.
a järsku kunst ei ole piiritu?
Dreamscapes and horizons,
M.
No comments:
Post a Comment