Selles suhtes, et RÄ nii hea on.
Esimene nädal tagasi oli veidike spaced out olla, ses suhtes et nad kõik olid juba eluga uuesti ära harjunud ja nii, ja siis ilmusin mina ja arvasin et nüüd ongi kõik nii nagu oli enne. Alguses ei olnud ja kuidagi imelik oli üleüldse. Aga nüüd on hea. ja see on otseloomulikult ju hea.
Abby juures olen hetkel väga väga palju, sest meil käib mingi tihe konstantne bondimine. Elu käib siin nii teise rütmi järgi ja üleüldse teistmoodi. Proovid on muusikaliga, see on nagu giggles upon giggles. Eriti kõva ja ma olen Lucy osaga nii rahul ja lavastajad on rahul nii et tundub et kõik osapooled on reaalselt rahul. Käin ringi oma lõhkiste teksadega ja suure pusaga ja mõtlen, et okei, kui saaks siis nii jääks, pikaks ajaks.
Meie crew on ikka meie crew. Käime Abby või Srik'i/Luke'i pool koos, jaurame, vaatame filme ja söömejoome. Ma arvan, et nüüd vist rahuneb veidi maha, et ma saan ikka kodus ka olla. Nagu hetkel. Istun oma voodi peal, kell on peaaegu 2 ja mõtlen, et peaks veidikene midagi koristama. So far, no good. Maasikaid söön ka. Ja Patrick Park >> 'Life is a Song'. Ja ilus on olla, ilus aga jube unine. Maasikad on umbes mu pea suurused ja tulipunased. Yes, please. Homme olen kerge essex girl ja jätkan minu ja leenu kauneid sunbed'i traditsioone. Siis on loeng. Ained on see term täiesti okeid, disain muidugi annab kõikidele teistele pika puuga.
Emaisaga räägin homme. Igatsen neid ikka taga ka ju veidike. Ma nii ausalt ausalt loodan, et nad tulevad siia märtsis, muusikali vaatlema ikka, ja hollowayd ja greenwaysi nägema. mmmmmmm. mingi. daydreams, ma arvan.
Kevad hakkab häässsssssti tasakesi tulema, aga ta tuleb. ja see on mingi MEGA exciting umbes. ja siis varsti on Miss Lystra 20, mis ma arvan tuleb üks carnage pralle täielik. Aga küll see veel selgub. Steffiga on meil Abby 20 plaanid paigas, kuigi see on alles mais, ja siis saab juba iiiigast asju teha ja korraldada.
Oma voodis magada on nii hea. See nädalavahetus tuleb üks almost-spring cleaning ma arvan. Sest seda on ikka tõsiselt vaja. Homme on SU's (student unionis) muusikali pidu ja kõik peavad olema kostümeeritud nagu keegi muusikali tegelane (ingenious). Ja mina ja Steff oleme roxie ja velma kelly Chicagos. Sh'ts and giggles. Abby on Hairspray! keegi. CAARRRNNNAGE! ja niisama hea peaks ka olema.
Ali. Ali,ali,ali. Mis me küll temaga peale hakkame? Midagi ei hakka. On nagu on ja las ta olla siis selline nagu ta on ja lihtsalt mina olen selline nagu mina olen ja kõik on rõõmsad ja ongi kõik. Ei ole vaja enam iseendale jalga taha panna umbes, eriti mõttetu ju. Ma saan sellest tegelikult aru miks Abby kogu selle asja pärast, noh, ma ei tea kas see on õige sõna, aga natukene mures on või noh vähemalt pole ta selle värgi no.1 fan eksole. Aga me rääkisime pikalt ja ma arvan et ta saab aru ja mina pean lihtsalt natukene rohkem chilläksima, for once in my life umbes. Ja siis ongi tore. Sest on tore. Selles ongi kogu asja mõte :D Et tore on. Ja see ongi ÜLEÜLDSE kõige mõte ju? Et oleks tore? Ou non?
RHUL. jaaaaaaaaaaaaaaaaaaa. good choices, good choices.
There's no telling where we'll be in a day or in a week
And there's no promises of peace or of happiness
And there's no promises of peace or of happiness
...aga see on ükskõik ju. kui PRAEGU on hea. kogu aeg ei ole ilus, ma vist ei ole selline inimene mulle tundub. aga lihtsalt RAISK mul on nii hea meel tagasi olla. sest MY KIND OF ilus elu on siin. our beautiful lives noh.
ja et siis otsa tõmbaks kokku tänase boundaries of performance'i seminari quote'iga (ülesanne oli teha hamletist 15minutiga post-modernistlik interpretatsioon. okei):
Fortinbras, Fortinbras, who the f'ck is Fortinbras?
aadressilt 8, Greenways,
M.
selline >> on minu potentsiaalne lemmik "M", ma arvan
No comments:
Post a Comment