Friday, March 13

...



High Places - Jump in
do you always know what you mean?
do you constantly keep track of the beginning and the end?
the linear, the destination, the telos, the point?
the definitions, the facts, the figures?
the explanations, the answers, the reasons?
you know.. like, kind of f*ck the finite?
and go with the fact that we don't know, and we never will.
all that we have are these rare chances of being happy.
rare chances of witnessing those moments when you are actually one with something.
a moment during which you were priviledged enough to witness that kind of contentment.
that kind of complete and utter mindfuck of happiness.
and when we are offered one chance due to some ridiculous magical coincidence, or what not, we should take it and pursue it, for whatever cost.
because a chance like that doesn't come around too often.
not often at all to be fair.

head first.
jump in.
M.
>>

Friday, January 30

taste of summer


Selles suhtes, et RÄ nii hea on.

Esimene nädal tagasi oli veidike spaced out olla, ses suhtes et nad kõik olid juba eluga uuesti ära harjunud ja nii, ja siis ilmusin mina ja arvasin et nüüd ongi kõik nii nagu oli enne. Alguses ei olnud ja kuidagi imelik oli üleüldse. Aga nüüd on hea. ja see on otseloomulikult ju hea.

Abby juures olen hetkel väga väga palju, sest meil käib mingi tihe konstantne bondimine. Elu käib siin nii teise rütmi järgi ja üleüldse teistmoodi. Proovid on muusikaliga, see on nagu giggles upon giggles. Eriti kõva ja ma olen Lucy osaga nii rahul ja lavastajad on rahul nii et tundub et kõik osapooled on reaalselt rahul. Käin ringi oma lõhkiste teksadega ja suure pusaga ja mõtlen, et okei, kui saaks siis nii jääks, pikaks ajaks.
Meie crew on ikka meie crew. Käime Abby või Srik'i/Luke'i pool koos, jaurame, vaatame filme ja söömejoome. Ma arvan, et nüüd vist rahuneb veidi maha, et ma saan ikka kodus ka olla. Nagu hetkel. Istun oma voodi peal, kell on peaaegu 2 ja mõtlen, et peaks veidikene midagi koristama. So far, no good. Maasikaid söön ka. Ja Patrick Park >> 'Life is a Song'. Ja ilus on olla, ilus aga jube unine. Maasikad on umbes mu pea suurused ja tulipunased. Yes, please. Homme olen kerge essex girl ja jätkan minu ja leenu kauneid sunbed'i traditsioone. Siis on loeng. Ained on see term täiesti okeid, disain muidugi annab kõikidele teistele pika puuga.

Emaisaga räägin homme. Igatsen neid ikka taga ka ju veidike. Ma nii ausalt ausalt loodan, et nad tulevad siia märtsis, muusikali vaatlema ikka, ja hollowayd ja greenwaysi nägema. mmmmmmm. mingi. daydreams, ma arvan.

Kevad hakkab häässsssssti tasakesi tulema, aga ta tuleb. ja see on mingi MEGA exciting umbes. ja siis varsti on Miss Lystra 20, mis ma arvan tuleb üks carnage pralle täielik. Aga küll see veel selgub. Steffiga on meil Abby 20 plaanid paigas, kuigi see on alles mais, ja siis saab juba iiiigast asju teha ja korraldada.
Oma voodis magada on nii hea. See nädalavahetus tuleb üks almost-spring cleaning ma arvan. Sest seda on ikka tõsiselt vaja. Homme on SU's (student unionis) muusikali pidu ja kõik peavad olema kostümeeritud nagu keegi muusikali tegelane (ingenious). Ja mina ja Steff oleme roxie ja velma kelly Chicagos. Sh'ts and giggles. Abby on Hairspray! keegi. CAARRRNNNAGE! ja niisama hea peaks ka olema.

Ali. Ali,ali,ali. Mis me küll temaga peale hakkame? Midagi ei hakka. On nagu on ja las ta olla siis selline nagu ta on ja lihtsalt mina olen selline nagu mina olen ja kõik on rõõmsad ja ongi kõik. Ei ole vaja enam iseendale jalga taha panna umbes, eriti mõttetu ju. Ma saan sellest tegelikult aru miks Abby kogu selle asja pärast, noh, ma ei tea kas see on õige sõna, aga natukene mures on või noh vähemalt pole ta selle värgi no.1 fan eksole. Aga me rääkisime pikalt ja ma arvan et ta saab aru ja mina pean lihtsalt natukene rohkem chilläksima, for once in my life umbes. Ja siis ongi tore. Sest on tore. Selles ongi kogu asja mõte :D Et tore on. Ja see ongi ÜLEÜLDSE kõige mõte ju? Et oleks tore? Ou non?


RHUL. jaaaaaaaaaaaaaaaaaaa. good choices, good choices.

There's no telling where we'll be in a day or in a week
And there's no promises of peace or of happiness
...aga see on ükskõik ju. kui PRAEGU on hea. kogu aeg ei ole ilus, ma vist ei ole selline inimene mulle tundub. aga lihtsalt RAISK mul on nii hea meel tagasi olla. sest MY KIND OF ilus elu on siin. our beautiful lives noh.

ja et siis otsa tõmbaks kokku tänase boundaries of performance'i seminari quote'iga (ülesanne oli teha hamletist 15minutiga post-modernistlik interpretatsioon. okei):

Fortinbras, Fortinbras, who the f'ck is Fortinbras?





Ikka ja alati,
aadressilt 8, Greenways,
M.
selline >> on minu potentsiaalne lemmik "M", ma arvan

Sunday, January 11

TOO MUCH.

Thursday, December 18


thankyou, Showtime





üli-raunchy, natuke ebatäpne, aga üleni mmmmm!

what is it with musicians?

nerd, santogold, julian casablancas (>>) - my drive thru

njanjanja.
imelik on olla eemal kui aus olla. sest ma olen sealsega nii ära harjunud. ja see et ma olen täiesti haige ja siruli maas ei aita nagu millelegi kaasa.

naljakas on see, et mõnikord me näeme inimesi nii valesti, nii vales valguses kuidagi. et nagu ainult nende teiste sõprade kaudu me nagu saame aru et EIIIIIIIII ole ikka nii nagu meie arvasime. aga samas, eks everycoin has 2 sides põhimõtteliselt. kahe otsaga asjad on kõik asjad üldse.

ja nagu, mu jutt meenutab ausalt nagu mingit palavikulist sonimist põhimõtteliselt. a nagu. homme peaks abby'le mingi jõuluasja saatma. ma ei viitsi homme enam kodus passida. aitab küll. ja nagu, ma ei saa sellest ka aru et kas ma justnimelt valin inimesi, just vastassoost inimesi selle järgi, et nagu, keda ma ei saa, või kes on lihtsalt mittesobivad. et järsku ma ei tahagi neid, ma lihtsalt tahan seda, et ma neid ei saa. kusjuures, see on nagu nii nii plausible, et ma ise ka imestan. suht hirmus. aga plausible.
tere, mina olen hübriid. põhimõtteliselt. vähemalt meie critical theories'i ühe õpetaja sõnade kohaselt. mul on 2 esseed vaja kirjutada. due 12 jaanuar. aega nagu on aga tegelt ei ole ka ju. materjale on vaja otsida jne. a noh, küll ma nad varsti ära teen, enne võiks terveks saada. üks on contemporary theatre making'u praktika kohta ja teine on critical theories'i heietamine marxi üle. tihe.
v nagu. jumala haige, et kogu aeg on nagu midagi vaja, või midagi puudu. et nagu, miks ja kuidas ei võiks natukene rohkem olla rahul sellega mis on nüüd ja praegu? ma arvan et nagu pool maailma murrab selle üle pead. aga tegelt ka. miks ei saaks. eks saaks ikka. aga miks me siis ei tee? või more specifically, miks ma ei tee?

homme saadan abbyle midagi jõulude puhul. mingi kaardi. tglt peaks täna õhtul selle valmis tegema. suht gutted et mul ei ole fotoprinterit kodus. a noh, saan teiste vahenditega hakkama. rääkisin ali'ga (<<) just. ma igatsen teda. mitte hästi palju. aga siiski. ja üleüldse.
our crew.
our beautiful lives.
muidu oleks ikka ja konstantselt chill eks, aga lihtsalt kuna ma praegu ei saa tallinnas aktiivne olla, siis jookseb kokku. ma ei ole isegi jõuluturgu näinud. ja ma olen juba 5 päeva kodus. muud ei midagi. sest tegelikult on ikka, our beautiful lives.

ja ma ei taha teada kuidas asjad töötavad, mind pigem huvitab see et kuidas neid tehakse, näiteks lambipirne.

ning uuuh,aaah, so so much potential.
26 on laulmine, seda ootan, alati, kevadel ja talvel ja üleüldse.
a järsku kunst ei ole piiritu?


Dreamscapes and horizons,
M.

Sunday, November 16

apple juice


sometimes the last thing you want comes in first,
sometimes the first thing you want never comes,
but i know that waiting is all you can do,
sometimes

Aqualung 'Strange and beautiful'

Saturday, November 15

you wanna?

here we are, she thought, at the edge of the world, very edge of the western civilisation, and all of us are so desperate to feel something, anything, that we keep falling into each other and fucking our way towards the end of days.