Tuesday, February 26
Sunday, February 24
mõelge ilusaid mõtteid
.. nagu mina praegu.
Üks parimaid tundeid on see, kui neljapäeval on orge proov ja pühapäeval veel häält ei ole.
Pühapäev on hea, kui on endal hea ja kui on aega kõike teha. Kevad võiks ainult kiiremini tulla. Siin on kevad teistmoodi, lõhnab teistmoodi, seda igatsen küll, kuidas kodus kevad lõhnab. Sellest vist ei tulegi midagi paremat pähe. Oh jah, 24.02, palju õnne, Eesti!
Emaisa tulevad 5 päeva pärast, peangi neilt Eesti šokolaadi ning veel paari asja tellima, jeeeees. Tulin tagasi tahvli Nurriga. Seda ei ole enam ammu ammu.
Peaks õppima, et järgmine nädal võimalikult pingevaba oleks ning tahaks oma seina kah up-date'ida, uusi pilte otsida ja kleepida. Kirjutada, joonistada, põhivärk ju. Ning võiks mõni ilus päev tulla, siis läheks jalutaks kesklinnas veidi. Naudiks vahelduseks seda, et ma siin Suures Linnas elan.
Mäu. Vaikselt ja rahulikult ikka, ja mõelge ilusaid mõtteid, sest tegelikult on kõik üpriski ilus
ning otseloomulikult Ä for Ättituud.
M.
Üks parimaid tundeid on see, kui neljapäeval on orge proov ja pühapäeval veel häält ei ole.
Pühapäev on hea, kui on endal hea ja kui on aega kõike teha. Kevad võiks ainult kiiremini tulla. Siin on kevad teistmoodi, lõhnab teistmoodi, seda igatsen küll, kuidas kodus kevad lõhnab. Sellest vist ei tulegi midagi paremat pähe. Oh jah, 24.02, palju õnne, Eesti!
Emaisa tulevad 5 päeva pärast, peangi neilt Eesti šokolaadi ning veel paari asja tellima, jeeeees. Tulin tagasi tahvli Nurriga. Seda ei ole enam ammu ammu.
Peaks õppima, et järgmine nädal võimalikult pingevaba oleks ning tahaks oma seina kah up-date'ida, uusi pilte otsida ja kleepida. Kirjutada, joonistada, põhivärk ju. Ning võiks mõni ilus päev tulla, siis läheks jalutaks kesklinnas veidi. Naudiks vahelduseks seda, et ma siin Suures Linnas elan.
Mäu. Vaikselt ja rahulikult ikka, ja mõelge ilusaid mõtteid, sest tegelikult on kõik üpriski ilus
ning otseloomulikult Ä for Ättituud.
M.
Thursday, February 21
natukene ja kergelt
Kerge teatrikülastus täna, Euripidese 'Trojan Women'. Kanasuppi söön ja üleüldiselt on suhteliselt muhe olla. Kell on alles 22.30 nii et natukene tööd saab kah veel teha õpikute alla mattununa, tosijees. Sõitsin metrooga tagasi, eskalaatoril olin, järsku lõi tuuli näkku, möllas juustega, ise kuulasin Rachmaninovi 3dat klaverikontserti ja panin silmad kinni. Ilus oli. Mitte visuaalselt, sest metroo on väga kole kohati, aga niisama ilus oli, ilma pildita.
Kanasupp on hea. Varsti hakkan soolaga kurku kuristama, et oma pisikest pilli poleerida veidi, et järgmiseks laupäevaks ikka pinksponks oleks.
Drama kursatööst sain 10st esseest 3 tagasi, mis on mingi ülemõistuse tulemus umbestäpselt. Dr Tim ulatas need mulle kommentaaridega tagasi ja ma hakkasin naerma, midagi muud ei osanud talle väga kosta, sest ma ausalt ootasin - no vähemalt 7 esseed küll tagasi.
Natuke kerge ja natuke raske on olla. Ma ei taha enam pimedas hämada. Tahaks küsida nii palju asju, julgelt, selgelt ja otse, aga esiteks arvan ma, et mulle ei pruugi AUSAD vastused meeldida, teiseks arvan ma, et selline pärimine viskaks vastajal üle. Seega ma pean leppima sellega, et natukene raske on olla ja kuidagi kõik nõmemõtted ära hajutama, aga noh. Tempus fugit, mängin selle peale.
Jah, natukene raske on olla, natukene kerge on olla ja eesti keel on täiesti raudselt selle maailma üks kõige kaunemaid.
Grammatika kohta ei räägi ma midagi, ei enda ega keelereeglite.
M.
Kanasupp on hea. Varsti hakkan soolaga kurku kuristama, et oma pisikest pilli poleerida veidi, et järgmiseks laupäevaks ikka pinksponks oleks.
Drama kursatööst sain 10st esseest 3 tagasi, mis on mingi ülemõistuse tulemus umbestäpselt. Dr Tim ulatas need mulle kommentaaridega tagasi ja ma hakkasin naerma, midagi muud ei osanud talle väga kosta, sest ma ausalt ootasin - no vähemalt 7 esseed küll tagasi.
Natuke kerge ja natuke raske on olla. Ma ei taha enam pimedas hämada. Tahaks küsida nii palju asju, julgelt, selgelt ja otse, aga esiteks arvan ma, et mulle ei pruugi AUSAD vastused meeldida, teiseks arvan ma, et selline pärimine viskaks vastajal üle. Seega ma pean leppima sellega, et natukene raske on olla ja kuidagi kõik nõmemõtted ära hajutama, aga noh. Tempus fugit, mängin selle peale.
Jah, natukene raske on olla, natukene kerge on olla ja eesti keel on täiesti raudselt selle maailma üks kõige kaunemaid.
Grammatika kohta ei räägi ma midagi, ei enda ega keelereeglite.
M.
Tuesday, February 19
vihmapiisad ja kuupaiste
Igavene melanhoolik on tagasi.
Välismaaelu pani iseenda alustalad kah kõikuma, päris hoogsalt kohe, nii et lausa poolteist aastat läks, et tagasi loksuda paikda. Nüüd, kui see jälle käes - ei kurdagi väga. Tegelikult kurdan küll ja palju ja alati, aga mitte niimoodi nagu varem. Kodune on olla jälle enda nahas ja see on palju väärt.
Hilinenud uueaasta lubadus. Ma aktsepteerin, et ma ei saa kõike, mida ma tahan. HUI (vabandust). Seda päeva, millal ma lepin sellega - seda ma ootan juba kaua aega. Aga järsku on nii, et kui midagi väga tahta, siis saab? Ja kui ei saanud, ju siis ei tahtnud piisavalt? Üks kõige hirmsamaid mõtteid, äratundmisi ja arusaamisi, mis mul olnud on, oli see hetk, kui ma mõistsin, et siiamaani ma olen saanud kõik, mis ma olen väga tahtnud. Sealt edasi avanes selline piiritupiiritupiiritu ma ei teagi misasi, täis lubadusi ja valikuid, täis igasuguseid teid ja viise ja otsuseid ja kirgi ja tahtmisi ja janunemist. Janunemist kõige järele, elu järele, vist.
Kuradi laps.
Emotsiooooooniiiid. Igaviku eluline raskus. Väike emolaps ja tahvel Eesti šokolaadi.
Eesti poeedid, ma armastan teid. Täna tuli selline imelik tuju teha asju, mida ma ammu teinud ei ole. Kirjutada ja pildistada ja rohkem lugeda, just eesti keeles lugeda.
Ootan kevadet, rohkem sellel aastal, kui kunagi varem vist. Mulle tundub, et ma eeldan, et kevade lähevad kõik mured koju ja minu elu võtab kergelt helgemaid pöördeid, ning asjad lahendavad iseennast ära. Nojah, eks vaatab, kuidas sellega läheb.
Kurb on see tunne, kui temperament jahtub, tšutt-tšuti haaval, tilgub minema. Räme, aga noh, küll tagasi tuleb. Peab tulema, sest SEE ongi mina ju.
Tere-tere blog (taas) ja haige laps keerab nüüd magama, uni on ju parim ravi, nagu mu ema alati ütles.
M.
Välismaaelu pani iseenda alustalad kah kõikuma, päris hoogsalt kohe, nii et lausa poolteist aastat läks, et tagasi loksuda paikda. Nüüd, kui see jälle käes - ei kurdagi väga. Tegelikult kurdan küll ja palju ja alati, aga mitte niimoodi nagu varem. Kodune on olla jälle enda nahas ja see on palju väärt.
Hilinenud uueaasta lubadus. Ma aktsepteerin, et ma ei saa kõike, mida ma tahan. HUI (vabandust). Seda päeva, millal ma lepin sellega - seda ma ootan juba kaua aega. Aga järsku on nii, et kui midagi väga tahta, siis saab? Ja kui ei saanud, ju siis ei tahtnud piisavalt? Üks kõige hirmsamaid mõtteid, äratundmisi ja arusaamisi, mis mul olnud on, oli see hetk, kui ma mõistsin, et siiamaani ma olen saanud kõik, mis ma olen väga tahtnud. Sealt edasi avanes selline piiritupiiritupiiritu ma ei teagi misasi, täis lubadusi ja valikuid, täis igasuguseid teid ja viise ja otsuseid ja kirgi ja tahtmisi ja janunemist. Janunemist kõige järele, elu järele, vist.
Kuradi laps.
Emotsiooooooniiiid. Igaviku eluline raskus. Väike emolaps ja tahvel Eesti šokolaadi.
Eesti poeedid, ma armastan teid. Täna tuli selline imelik tuju teha asju, mida ma ammu teinud ei ole. Kirjutada ja pildistada ja rohkem lugeda, just eesti keeles lugeda.
Ootan kevadet, rohkem sellel aastal, kui kunagi varem vist. Mulle tundub, et ma eeldan, et kevade lähevad kõik mured koju ja minu elu võtab kergelt helgemaid pöördeid, ning asjad lahendavad iseennast ära. Nojah, eks vaatab, kuidas sellega läheb.
Kurb on see tunne, kui temperament jahtub, tšutt-tšuti haaval, tilgub minema. Räme, aga noh, küll tagasi tuleb. Peab tulema, sest SEE ongi mina ju.
Tere-tere blog (taas) ja haige laps keerab nüüd magama, uni on ju parim ravi, nagu mu ema alati ütles.
M.
Subscribe to:
Posts (Atom)