you wanna?

here we are, she thought, at the edge of the world, very edge of the western civilisation, and all of us are so desperate to feel something, anything, that we keep falling into each other and fucking our way towards the end of days.

bursting at the seams

..for once

viimane post oli kuu aega tagasi ja ma reaalselt ei mäleta ka millest ma siis või kellest ma siis rääkisin. naljakas on see et ma olen kogu aeg oma blogi kohaselt nagu mingi konkreetne rebelling teenager. järsku ma olengi lihtsalt iseloomu poolest mingi ekstra tige või midagi. ben ütles üleeile vist kui me millestki rääkisime, et see olevat naljakas, et mina pidavat alati ainult naeratama. ben mainis seda sellepärast et me rääkisime millestki megaülivägamorbiidsest nagu alati eks ja siis ta ütles et see on naljakas et mul on nii morbiidsed (hea sõna) seisukohad vaatamata sellele et ma alati naeratan. tõsi tegelt - ma olen rahul praegu. ses suhtes et kõike saab ja kõik on tehtav ja suhteliselt okinawa värk on hetkel. sisseelamise aeg hakkab vaikselt ühelepoole saama ja kogu see värk siin on varsti nagu Minu.

sellest ajast kui ma viimase posti kirjutasin on suht palju asju teistmoodi. kasvõi see, et see etendus mille proove ma siis alustasin on nüüd otsas, tehtud ja punkt asjale pandud. afterparty ka maha peetud nii et oi oi oiiii, nagu juba kombeks on.

varsti on tere, Tallinn. 20.nov. nädalavahetuseks. üks asi mis mulle holloway juures ei istu on see, et mingid reeglid on neil nii kuradi jäigad et ma arvan et mul hakkab veel nalja saama selle koju minemisega. a no mingi kui nad aru ei saa sellest, et see on plaadi presentatsioon, ja minu plaadi presentatsioon, ja ses suhtes et mingi see vist väga ei saa toimuda kui mina seal kohal ei ole. a noh, vaatab mis saab. end of the day on pohhui, sest ega elu ei jää seisma mitte millestki.

ma arvan et suht huvitav blog oleks kui ma reaalselt kirjutaksin kõike siia mida sülg suhu toob. siiamaani on see suht hästi toiminud a ma arvan, et hetkel ma sellist nalja ja rõõmu endale ei luba. craig'i nägin esmaspäeval, covent gardenis saime kokku. hullult jõuluteema oli juba üleval. ootasin teda natukene ja käisin disney poes ja ühes hästi ilusas kaardipoes ka. siis seisin natukene aega royal opera ukse juures ja lugesin nende poole aasta etenduste kava, ja mõtlesin, ja ilastasin. siis reede enne seda nägin jonesi. mingi. miks mitte eks. selle asemel et küsimusi nüüd vähemaks oleks läind, tuli neid rohkem juurde, tüüüpiline ofkoors! aga london on hea, ses suhtes et teeb mulle head. siis varsti sõidan jackiga alexile ja eddiele nottinghami külla. igav ei hakka ja see on nii nii nii hea, et chigwelli inimesi ikka näen vahepeal ja nii.

tahaks jõule. seda tunnet. mandariinid, ja lumi, ja käpikud, kelgud, krudisev lumi ja lumi üleüldse, ja see et lumi on nii paks et Mossa saba ei paista ka välja, ja jõuluasjad, vidinad, igasugused, ja kuusk, ja punased põsed ja minu helesinine müts, ja see lõhn, talvelõhn või nii, ja raekoja plats, ja see on jõulud ei ole mingi fucking chaos vaid jõulutalveidüll = Tallinn. tranquillity noh, see on see, mis on tallinna charm nii mitmete turistide jaoks. see et on küll pealinn a ei ole nii palju rahvast et sure selle massi kätte. mitte et londonil midagi viga oleks aga sellepärast on tallinn midagi eriti eriti kihvti. ühe sõbra kunagine õpetaja olevat eestis ja tallinnas käinud ja pärast seda suutis ta iga geograafia tund kuidagi tallinnat mainida.

disjointed dreams

naljakas et igaigaigasuguseid võimalusi on, kogu aeg, aga laiskuseuss on suhteliselt suur madu. ja end of the day on pohhui (ögennn) sellepärast et peaasi et õnnelik ja rahul on olla.

disdisdisjointed

ja samas on hea soe olla. konkreetselt.

just a little, just a little more

i promise you this, a little's enough

sex

tahaks järgmist poolaastat sest siis hakkavad uued auditionid ja uued projektid ja nii. laulmisega tahaks midagi teha. homme tuleb abby tagasi, AWESOME. mul on 6 raamatut voodi peal. 3 tähtaeg on homme hommik kell 11AM. short loan books, noh. homme on üks etendus koolis vaadata. pühapäeval on ooper koolis vaadata. esmaspäeval on the rain man, at the apollo, avec josh hartnett. ja teisipäeval on othello, at the lyric hammersmith, mis peaks suht jeesus olema. kolmapäev on essay deadline. neljapäev ja reede on lihtsalt head peod. ja siis on nädalavahetus.

hmm ei tea kas bloc partyl on õigus et we need to rage through this life? kas rage'imine on kutsehaigus kohati? või ei ole?

we do what we do to get by

decisions, decision
M.

[ja siia lõppu lihtsalt sellepärast et ma vist pean selle oma süsteemist välja saama:
T¤" &%#?"¤ P%!!£ "#!!#($£ V%3#%613 N¤#&"}?!" #"#/&%"(# T")&%¤ F*CKING F*CK

aitäh]

täiesti värdjas päev, värdjas värdjas värdjas õhtu. mingi surgu maha umbes.naljakas on see, et jõuad koju ja KÕIK KÕIK KÕIK siin maailmas on värdjas ja tuled koju AINULT selle jaoks et värdjaslikkust üksi kannata eks, ja JÄRSKU on 2 asja mis teevad olemise suht okeiks : mülleri jogurt, kirsi, ja Eddie. et jah, sellisel hetkel kui kõik kes peaksid hoolima tunduvad et hoolivad kellestki teisest ühel või teisel veidral moel. siis sellel hetkel on müller ja eddie. tra nii on hea ju. ses suhtes et nagu Ed ütles ka, we're all here for you. whenever you need us. ses suhtes et oleks mõttetu teeselda et selline ütlemine isegi ROHKEM nutma ei aja, aga hea on see sellegipoolest.

homme on critical theories loeng. võtsin täna raamatukogust 3 raamatut: theatre games, feminism in theare introduction ja theatre and ideaology. ehk siis ma kavatsen targaks saada. laulan pärast ülikooli aga mingi õpetaja võiks endale leida küll kuskilt, see oleks päris äge.see on küll kõige rändomim post umbes EVER, kusjuures. homme ma välja ei lähe, proov on. proovis on üks meeldiv noormees esimeselt kursuselt, üks sama meeldiv 3.dalt kursuselt ja siis neiusid jalaga segada, kes on täpselt sama haiged, käivad AA's ja nende idee seks-stseenist on marilyn manson. my kind of a woman. njah, seal siis hakkame proovidega pihta. kuna ma muusikali rolli ei saanud on mul vaja midagi, mis minu novembri kuu sisustaks. võibolla lähen mingitele muudele audition'itele, aga minu arust on nad kõik läbi. samas ma võin siis jalkat või tantsimist või tai poksi (!!!) praktisioneerida (minu uus eesti keelne sõna). HAHAH naljakas ma ei teadnudki et müller corners'i nurk käib reaalselt ära! tglt nagu inimestega bond'imine käib, aga siiski, MINU inimesed on Evelin või Alex või Eddie, või Izzi - need põhilised, kes mind igast asjast läbi on aidanud. naljakas, on kogu see värk. point siis selles, et me pole enam nii drunk et valesti trükkida ja ümber teha, me oleme nii drunk et siia pole enam midagi lisada.
LOODAM ET HOMNE ON VEIDI ILUSAM.
ps consume less!!!

Take all you can from me,
M.

So this is what it feels like?

Suhteliselt randoomne post. Sellest suhtes, et tahaks mingi hullu teooria maha panna, aga tegelt eriti tihket teemat ma arvan praegu ei tuleks.
Lühidalt, istun kodus, vaatan majakaaslastega - George, Halina, Amelia ja Rosie - Pan's labyrinthi, mis on lihtsalt mingi elu elu f*d up, aga hea film siiski. Varsti söön nuudleid, enne vaatasin Weeds'i, üritan ikka praegusesse hetke jõuda, season 2'ga olen kohe ühel pool. Filmina ootab Eternal Sunshine of the Spotless Mind, mis on põhimõtteliselt täpselt see, mida me üritame aasta esimese productioniga korda saata umbes. 10 inimeseline cast ja mina olen üks neist, jeejee (Maria Listra, P.A., physical artist haha). Ilm on siin hea ja chill, saab pikendatud suve pidada. Ostsin endale pika horisontaalvaates postri, mingisugune Tai rannavaade. Küünal põleb ja see rand näeb välja TÄPSELT nagu reaalne, hullult rahul olen sellega. Enda pildid asjad on veel üles panemata. Homme peaks üks hetk koristama ka ja nii. Ning asjad riidepuudega ikka kappi panema ja see teema. Aken vahetati mul kah ära, et oleks ikka parem, hoiab rohkem sooja ja nii, aga tänu sellele on suht palju ehitusjura veel siin, nii et koristushoog peaks ja võiks varsti külla tulla küll.
Istusime, ajasime ila suust välja natukene aega viiekesi ja siis kui kõik nüüd minutike tagasi otsustasid magama minna, tegi George kõigile kalli. Eriti armas, või nagu klishee armas, aga siiski armas ja just sellepärast, et ma olen siin nii nii natukene olnud alles. Aga hästi hea on see, et ma kuidagi tunnen, et sobin siia küll.

Söön kummikomme ja nuudleid ja tunnen lihasvalu. Põhjuseid on nii mitmeid, näiteks see et minu maja asub vertikaalse mäkketõusu tipus või see et kool asub Egham HILLI otsas (vihjeks see et jah, see tähendab et peab mäest üles minema) või see et kogu campus üleüldse pole just väga tasandikuline või see et tants käib koguaeg või siis see et lihtsalt jauramine jalutamine käib kogu aeg sest kõike on vaja kogu aeg ajada ja campus on suur. Väsimus on ka natukene suur, aga see ei ole selline halb väsimus, vaid pigem selline, et oled midagi head ja suurt teinud, nagu mingisugune saavutus, mis on tehtud ja olemas ja linnuke kirjas ja nüüd on nii nii nii kurnatud olla aga see on hea, sest see on tehtud ja hästi seal juures. Küll mul on nüüd aega magada küll.
Mu riidepuud on helelillad ja mu tekk ja padjad on valged, tumesiniste heleroheliste ja kollaste triipudega.
(ühe eghami rändom poe woodoovärgi kohaselt on Kalade põhimoto 'I believe')

Minu 3 aasta moto (või vähemalt selle aasta moto raudselt!) on Try something new today. siiamaani on väga hästi läind. Huvitav vähemalt!

Ma tunnen kuskilt toidulõhna ja ei suuda enam olla, ehk siis nüüd on raudselt nuudliaeg ja siis on filmiaeg ja siis ma magan ja siis ma ärkan üles, peale mida ma saan Abbyga kokku põhilises draamakate pubis the monkeys forehead e. the monkeys peale midagi ma lähen kella 2ks loengusse peale mida mul on 5st nii 9ni proov peale mida ma tulen koju ja koristan ja söön ja olen niisama. mmm.

Selles suhtes, et igav ei hakka.
eriti siis kui meie productioni seks-stseeni soundtracki sõnad on i want to f*ck you like an animal M.

FRESHERS FLU

Ehk siis rediscover part 2.
Kodus olen, minu aadress on nüüd 8, Greenways, Milt Hill, Egham, Surrey. Postiindeks veel peas ei ole. Istun siis, ja vaatan telekast mingit suhteliselt sisustühist saadet jõehobude kohta.

Iva on selles, et ma igatsen. Ma ei saa sinna midagi teha - elu on ju ilus praegu niii nii niiiiii niiiii väga on elu ilus kohe, aga ma igatsen. Ma tean, et tjah, ma tean ühesõnagaf. hea oli, on hea, ja nüüd kui on internett on luba ju valla, mõtelel ja kõigel muul ka. See on hea aga haah.

REDISCOVER YOURSELF

CULO!

Hispaania oli tositosijeeees, oleks ainult võinud pikem olla see reis, aga noh, see on alati see põhi teema ju. Selles suhtes oli noh lõunamaareis nagu lõunamaareis ikka, et noh igasuguseid pedrosid ja kõiki muid oli ikka üle ühe. Hotell oli meil superluks ja päevad möödusid vähki toites rannas horisontaalis. Õhtul läksime nii 10-11 ajal õhtusöögile sinna kuhu tuju oli, läbi käisime tai ja hiina ja itaalia ja india ja mingid köögid veel. Sobis küll. ja siiiiis oli meie põhilise Mambo Club'i kord kus muss oli ikka see põhi mainstreami peomuss, aga noh, vahet pole peaasi et piduuu on! Mambo lükkas uksed kinni kell 3AM ja siis oli selline metsikumetsiku nimega koht nagu Glam (höhöhö) kus jalakeerutus käis tihkelt kuni 7AM. ses suhtes olime me küll suht tublid et noh erinevalt meie kuttidest kes samal ajal kreekas zantes olid ning päevavalgust üldse ei näinud, ajasime meie ennast ikka nii 12 ajal üles ja läksime randa et seal mõnuga edasi magada. või siis minu puhul ujuda. ujusin senikaua avamerele välja kuni julgesin sest üks hetk oli BÄMM ja ma sain aru et mingi põhja all ei olegi, nagu üldseüldse. aga mõnus oli, aktiivne puhkus ka ikka ju. reisi särgid tellisime ka ära, kus ees on 'puerto banus 2008 ja see you laateeeerrrrr' mis oli sophie ja noh kõikide teiste üks põhi quote. ja siis seljapeal oli miski mis on kõikidel nagu põhiütlus vms, sophiel 'business class' (ühel õhtul tuli üks mees/kutt talle juurde ja küsis väga meela näoga 'so..are you working?' mis meile tegi rohkem nalja kui sophiele endale vist), rachael'il 'guadalpin your mum' (mingi tüüp uuris elu eest kus hotellis me peatume : 'i know all the hotels. which one is it? guadalpin banus? guadalpin marbella? - no, i think it's ..guadalpin your mum.), semonal 'that's my suitcase...BOLLOCKS!' (..peale seda viskusime mina ja sophie luggage-lindile ja tirisime kohvri semona asemel maha) ja mul 'exactly, darling'. PÄIKE! noh ja selles suhtes tahaks tagasi. kohe.

aga siis jõudsin tagasi rõõmsalt ja noh tüdrukuid oli sürr näha, nii hea meel. eks peale reisi oligi mul ainult 8 päeva veel riigis veeta. suveballini oligi lihtsalt see, et viimased asjad osta kleidi juurde ja nii palju kõiki inimesi näha kui võimalik. 5.07 oli suveball mis oli by far üks kõige paremaid õhtuid minu elus. mingite ülivõrrete rittaladumine oleks liiga kitš seega siis jah lihtsalt piirdun, sellega et ütleks et thankyou, i had the time of my life. ning minu lemmikquote sellest õhtust läheks miss Alexandrale: Ah, whatever, you know you belong here, Estie.'

ja noh, siis 9.07 sõitsin koju. nüüd olen Tallinna-resident 3 nädalat, ja eks vaatab mis selle ajaga saab.

Funtimes,

M.