korraks oli nii, et oli õnnetu olla.

we're so cool, icecubes are jealous

Laps on laisk.
ja fantastika on ka see, et kirjutasin just maailmapika ja maailmadiibi postituse valmis, aga siis mõtles internett, et igav on ja jookseks kokku, et Marial natukene põnevam oleks, et ta saaks uue diibi postituse välja mõelda, sest eelmisest ta ei mäleta ometi mitte midagi. Minu sõber internett.
samas ma ei hakkaks ütlema et see on halb, et mul eelmine postitus ära kustus. see oli kuidagi liiga morbiidne. lootust on, et uus postitus nii emokid ei tule, hoorah.

Praegu on täpselt õige moment, et panna Pride and Prejudice taustaks mängima. Ma mäletan kuidas ema ja mina kodus elutoas istusime ja seda vaatasime, just enne seda kui ma Inglismaale tulin, seda mäletan ka, kuidas ema ütles, et tal oleks hea meel kui ma oma Mr Darcy siit kuskilt leiaks. Hahaa, nii palju siis sellest. Ma mäletan seda, kuidas ma vaatasin pilte Inglismaast ja mõtlesin, et see sobib küll. Seda võin ka ausalt öelda, et siin on täpselt nii ilus kui Pride and Prejudice'ist sobib. Eks see on ka üks põhjustest, miks mu ülikoolivalik ja misiganes ka siin on.

Aga see film on lihtsalt nii suurepäraselt tehtud, et ma otsustasin nüüd seda vaadata, korralikult. Seega minu uus postitus jääb lühikeseks. Aga ma arvan, et ma homme jätkan, kust pooleli jäi.

Ilusad mõtted ja palju lolli nalja,
M.

õhtud on siin ilusad

emokid is dead! long live the emokid!

hõõõõaaaa, kevad tuli koju ja ta kodu ongi reaalselt SIIN. ilusad mõtted ei ole peas, sest ilusad mõtted ongi igal pool ümberringi. mock-exams can go and fuck themselves, kui päris aus olla, aga see on mingi väike asi, millest saab üle, seega pfffff. 7 mock'i on tehtud, 1 (muusika ajalugu) on homme ja siis on kotis omadega. õhtul on väljaminek, kahe lemmiku kohalik-blondiga - Alex ja Sophie otsustasid mind vedada kuhugile sellepärast, et ma terve vaheaja kodus ära olin. punkt B on veel teadmata, küll homme selgub.
Izziga sai täna tennist mängitud. käisime ostsime head süüa, sest päike oli NIIIII soe ja ilm oli NII ilus, et täiesti ulmeline noh ja mõeldud tehtud. õunamahl on ikka veel põhiasi ja siis kui veel minu bossikad, izzi kingitud päikseprillid ees, ERITI kräppi tennist mängida on elu korraks ilus, jälle. täna isegi et mitmendat korda. ma räägin, emokid is dead, sest kevad tuli koju. tere, kevad.
bassein tehti meil lõpuks lahti, natukene jahe on ning mul on köha. seega minek on varsti ühikainimestega sinna lolli mängida ja teineteisi basseini uputama aga see aeg pole veel nüüd. küll jõuab kõike jõuab. sest nagu izziga plaan sai paika pandud: tennis, swimming, sunbathing and in between, we'll revise. hardcore, of course. et ütleks siis nii, et see sobib mulle küll.
praegu on siis Blur, Strawberry Ribena kõrt-pidi suus ja väljas on see kõige kõige ilusam valgus, mis tuleb suveõhtutel siis, kui päike just hakkab ära minema, aga soojus on veel maas ja kõiges kinni. Taevas on roosa ja sinine ja lilla ja kõik on roheline ja rahulik.

nüüd siis teesklema et ma muusikaajalugu kordan. siis natukene trampliinile et toredam oleks. ja eks ta nii läheb. 23.mai on tore päev, aga hea on see, et kõik on tosijees ka enne seda. sest after-all: ei saa kõike, mida tahad (taaskord pean mainima, et HUI ma usungi seda - aga vähemalt ma püüan ju)

UNIVERSAL SPRING
M.

back to the kingdom

you say it's all in my head,

and the things I think just don't make sense

lehvalehva, 23.mai

M.

bewitched, bothered and bewildered

päris pikalt on läinud. emm, proovid, veel mõni proov, siis mingi kontsert. ja nüüd on olnud mitte midagit. vahepeal olen otseloomulikult näinud oma armsaid ja siis näinud neid veel ja palju naernud.

just avastasin umbes täna, et 3 nädala jooksul ei ole ma korralikult suutnud oma inimesi ülllddddse ära vaadata. ainult mõned, mõned eriti eriti üksikud. ja sellepärast on hullult piinlik ja samapalju ka kahju. aga noh, that's me eks. ja laiskuse-uss on vähemalt anakonda.

mõni film on ära vaadatud vahepeal. nagu history boys näiteks. kodune elamus aga mis siis. laivis olen kah näinud, ja kõik ja puha ja elus teater on ka otseloomulikult üks minu põhi teema, aga siiski, The History Boys film on kah eriti eriti hea. Eks selle meeldimiskontekst oli mul ette juba ülivägatugevalt olemas aga sellegipoolest. Naljakas oli seda vaadata. Igasuguste põhjuste pärast. Iiiigasuguste..

Selle filmiga tuli ka selline tunne, et vaatamata sellele, et kõik need noormehed seal Oxfordi minna tahavad hirmsasti ja muidu tublid on ja õpivad nii, et silmist pimedad, peaks mina hoopis asju rahulikumalt võtma. Ma ei tea, kust mul selline loogika välja ujus, aga kuidagi on loogiline. Midagi nende suhtumises või ma ei tea milles, andis sellise kinnituse, et kui kuidagi ei saa, siis kuidagi saab ikka. Ehk siis stiilis uks-läheb-kinni-aken-tuleb-lahti loogika. Ega mul vist muud ei jää üle loota, sest kui see loogika ei toimi, siis on kukel omadega. Totaalselt. Täielikult. (Ja seda ütlen ma asjade olukorda/seisu üledramatiseerimata, ausalt)

Nädala (või noh kuu) (või pigem koguaja) põhi-iroonia on see, et vingun, et ei ole seda, ei ole teist, ja üleüldse on mõttetu ja igav, aga tegelikult ma kuidagi natukene enamvähem mingi kohaga tean, et niipalju on teha, et seda on ülepea ja lakke kinni ja kuuni ja tagasi umbes. Pfffffffffff

2 päeva olen otsinud taga midagi oma rahutule hingele ning ma leidsin selle (hui leidsingi) shoppamise vormis. Poogen et hingerahu jäi tulemata, uued asjad ei jäänud tulemata, mis on kah hea, pool võitu eksole. ... ja täiesti läks meelest ära, miks ma seda kirjutasin. midaiganes.

Esmaspäeval on siis tagasiminek. maailmakõigesuurem HUUURRRRAA umbes ja maailmakõigesuurem NOFAKKKKKNOHHH kah. whynot.

olgu mis on, aga homme hüppan sinna (>>) sisse ja mõtlen korraks, et elu ongi ilus ja eksamimaterjalid kordavad iseennast ära ja mina ei saa vigiseda umbes kõikide inimeste käest ja üldse. laulaks koguaeg ja mõtleks ilusaid mõtteid. koguaeg.

täna oli hea. päris mitu korda oli täna hea ja eile oli ka. see on põhiline.

ja õunamahl on põhiline.

ja ilusad mõtted.

ja see, et kõik läheb üle.

ja see, et uks-kinni-aken-lahti noh.

M.

Thankyou!, abc

Mazzy star - Fade into you

do you consider yourself lucky?

Terve päeva olen üliaktiivselt tegelenud tühjapanelemisega. Korraks käisin väljas, mõnus oli, hea Eesti kevade õhk, aga olles see üliaktiivne võitleja, kes ma olen, ei teinud ma selle teadmisega mitte midagi ja kolisin tuppa tagasi. Nii palju siis sellest. Küll homme jõuab.

. . Selle asemel lõbustan ennast praegu ooperiga. Või pigem lõbustab sellega ennast mu ema ja mina viibin samas toas. Päeva saavutus on see, et olen täiestilõppkuipalju muusikat tõmmanud ehk siis The Doors, White Stripes, Reel Big Fish, The Kinks ja mingit muud prog-rocki ja ska'd. Luksus, mis seal puudub. Seal = Londonis, ühikas ja luksus = muusika ja milleiganes tõmbamine. Selle eest tänan ma juba teist aastat kooli netvöörki, jees. Teine ülitihke tegevus on endale lõpukleidi otsimine suveballiks. Selle otsimine käib siis google'i ja ilusate piltide kaudu. Siiamaani on päris edukas.

Dreams of summer on ikka põhilaks. Rääkisin täna Izziga. Tore on seda ka teada, et ma ainus ei ole, kes meie oma Chigwelli tagasi tahab. Kodu ei jookse kuhugi, Chigwelli aeg aga kahaneb nii kiiresti, et paneb pea ringi käima. Järsku on selline tunne, et kümne küünega hoiaks sellest kinni ja noh otseloomulikult parem on ju siis kui tead, et bestikas sama teeb ning seega üritust toetab. Ei mahu lihtsalt minu väikesesse pähe, et järgmine aasta nii erinev on ja kõik lähevad tagasi sinna kust nad tulid. Tavai, see ei pruugi tõsi olla (nagu näiteks minu puhul ei ole), aga põhivärk on see, et samas majas, koolis me kõik enam ei paikne. Olgem vähem emo, on tänase päeva lööklause. University of Birmingham tahab mind kah. Seega nüüd on Londoni, Manchesteri ja Birminghami vahel vaja valida. Ausalt noh, raudselt lõpuks viskan kulli ja kirja. Praegu on küll kõhutunne selline, et Londonist ma veel selle aastaga üle ja ümber ei saa. Kõik on nii .. vivid seal linnas, nii muutuv ja elujanuline ja tosijees. Tegelikult ei ole London üldse selline - London on see, mis kellelegi vaja, see, mis puudu on. Kodune on kah. Aga samas - jah, midaiganes. Ühesõnaga, on vaja vastu võtta otsus. Jess.

Aga, jauramise asemel hangin ma ühe väga tihke tassi teed ja vaatan mõne hea filmi ära. Ning mu ema ja mina pidavalt olema Penelope Cruzi moodi.

'Love me two times',

M.